Hiina ja Serbia vahel sõlmitud Hiina Rahvavabariigi valitsuse ja Serbia Vabariigi valitsuse vaheline vabakaubandusleping on kaubandusministeeriumi teatel lõpetanud vastavad siseriiklikud heakskiitmismenetlused ja jõustus ametlikult 1. juulil.
Pärast lepingu jõustumist kaotavad pooled järk-järgult tariifid 90 protsendil maksuridadest, millest üle 60 protsendi maksuridadest kaotatakse kohe lepingu jõustumise päeval. Lõplik nulltariifse impordi osakaal mõlemal poolel ulatub umbes 95%-ni.
Hiina-Serbia vabakaubandusleping hõlmab ka suurt valikut tooteid. Serbia lisab nulltariifi autod, fotogalvaanilised moodulid, liitiumakud, sideseadmed, mehaanilised seadmed, tulekindlad materjalid ning mõned põllumajandus- ja veetooted, mis on Hiina põhiprobleemid, ning asjaomaste toodete tariifi vähendatakse järk-järgult praegusest. 5-20% nullini.
Hiina lülitab nulltariifi sisse generaatorid, mootorid, rehvid, veiseliha, veini ja pähklid, mis on Serbia fookuses, ning asjakohaste toodete tariifi vähendatakse järk-järgult praeguselt 5-20 protsendilt nullini.
Samal ajal kehtestab leping ka institutsionaalse korra päritolureeglite, tolliprotseduuride ja kaubanduse hõlbustamise, sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete, tehniliste kaubandustõkete, kaubanduslike abinõude, vaidluste lahendamise, intellektuaalomandi kaitse, investeerimiskoostöö, konkurentsi ja paljudes muudes valdkondades. , mis tagab mugavama, läbipaistvama ja stabiilsema ärikeskkonna kahe riigi ettevõtetele.
Hiina ja Senegali vaheline kaubavahetus kasvas eelmisel aastal 31,1 protsenti
Serbia Vabariik asub Euroopa põhja- ja kesk-Balkani poolsaarel kogupindalaga 88 500 ruutkilomeetrit ning selle pealinn Belgrad asub Doonau ja Sava jõe ristumiskohas, ida ja lääne ristumiskohas.
2009. aastal sai Serbia esimese riigina Kesk- ja Ida-Euroopas, kes sõlmis Hiinaga strateegilise partnerluse. Tänaseks on Belt and Road algatuse raames Hiina ja Serbia valitsused ja ettevõtted teinud tihedat koostööd, et edendada transpordi infrastruktuuri ehitamist Serbias ja edendada kohalikku majandusarengut.
Hiina ja Serbia on Belt and Roadi algatuse raames teinud mitmeid koostööd, sealhulgas taristuprojektid, nagu Ungari-Serbia raudtee ja Donau koridor, mis pole mitte ainult hõlbustanud transporti, vaid andnud tiivad ka majandusarengule.
2016. aastal viidi Hiina-Serbia suhted terviklikuks strateegiliseks partnerluseks. Tööstuskoostöö kahe riigi vahel on kuumenenud, tuues märkimisväärset majanduslikku ja sotsiaalset kasu.
Viimastel aastatel on viisavabaduse ja juhilubade vastastikuse tunnustamise lepingute sõlmimisega ning kahe riigi vaheliste otselendude avamisega oluliselt suurenenud kahe riigi vaheline personalivahetus, kultuurivahetus on muutunud järjest tihedamaks ning „hiina keel“ palavik” on Serbias kuumenenud.
Tolliandmed näitavad, et kogu 2023. aastal oli Hiina ja Serbia kahepoolne kaubavahetus kokku 30,63 miljardit jüaani, mis on 31,1% rohkem kui aasta varem.
Nende hulgas eksportis Hiina Serbiasse 19,0 miljardit jüaani ja importis Serbiast 11,63 miljardit jüaani. 2024. aasta jaanuaris oli Hiina ja Serbia kahepoolsete kaupade impordi- ja ekspordimaht 424,9541 miljonit USA dollarit, mis on 85,215 miljonit USA dollarit rohkem kui 2023. aasta sama perioodiga, mis tähendab 23% kasvu.
Nende hulgas oli Hiina ekspordi koguväärtus Serbiasse 254 553 400 USA dollarit, kasvades 24,9%; Hiina poolt Serbiast imporditud kaupade koguväärtus oli 17 040,07 miljonit USA dollarit, kasvades aastaga 20,2 protsenti.
See on väliskaubandusettevõtetele kahtlemata hea uudis. Tööstusharu arvates ei soodusta see mitte ainult kahepoolse kaubanduse kasvu, et kahe riigi tarbijad saaksid nautida rohkem, paremaid ja soodsamaid importtooteid, vaid soodustavad ka investeerimiskoostööd ja tööstusahela integratsiooni kahe poole vahel, oma suhtelisi eeliseid paremini kasutada ja ühiselt rahvusvahelist konkurentsivõimet suurendada.
Postitusaeg: juuli-04-2024